Sunday, 5 October 2008

Meie raskest elust

Täna on siis see päev kui Barcelona põhipreilid istuvad vaikselt kodus ja kõigutavad kohvikruusi taga jalga. Samas on esimest korda ka päev kus ei ole võimalustki mööda vaadata faktist, et me oleme Hispaanias. Kuna külalised on nüüdseks koju tagasi läinud, tuleb tunnistada, et pühapäevad ristitakse jalakõigutamispäevadeks. Lühidalt siis … kõik on kinni. Nii Barcelona suurimad kaubanduskeskused kui ka farmaciad. Kõik. Ühesõnaga, no shopping today. kui unustasid eile poest süüa osta siis...ise oled loll:) On pühapäev. Mitte et mul selle vastu oleks midagi. Hommikul kell 11 tõusta ja rõdu peal päikese käes kohvi juua ei käi just maailama ebameeldivamate asjade hulka. Aga jah, raske on, väga raske on kui nii mõnus on. Päike ja meri ja soe ilm on saatanast.

Kas nüüd tekkis küsimus, et kuidas kõikvõimsad preilid end uues kodus tunnevad? Välja hakkavad lööma enesehävituslikud kalduvused. Mõlemal on köha ja nohu sest me saime üks õhtu vihma. Homseks leppisime siiski kokku, et teeme enne kooli rannahommiku. Ma usun ka et meretuul teeb tervisele head. Me oleme kohaliku mentaliteedi juba päris korralikult üle võtnud. Kaardid on kuskile kapipõhja peidetud. Lämmatava rannailmaga on meil soe. Tavalise sooja olmaga viriseme me et on kole jube ja külm. Las Ramblasel mõnitame kõva häälega turiste ja muid töllerdisi (esimesed on äratuntavad sellega et kannavad nii külma ilmaga (koguni 24 kraadi, irw) lühikesi pükse ja lühikeste käistea pluusi) teised on äratuntavad sellega, et sa oled sunnitud neile alatasa otsa koperdama. Jumalik. Kuigi jah, keset turiste ja töllerdisi on ikka kohutavalt raske olla. Kohutavalt raske!

Lisainfoks veel niipalju, et kui sa kõnnid ühel ilusal hommikul ( barcelona kohta on kell 8.30 obviously liiiiiga vara) mööda Las Ramblast kooli poole oma kõige nunnuma välimuse (mis nii vara hommikul võimalik on) ja kõige siirama ilmega üldse (don’t touch me i’ll bite) siis on täitsa võimalik (päris kindel kohe) et sa saad heita pilgu Barcelona ühele subkultuurile (hommikused töllerdised ja perverdid). Ühesõnaga, see kuhu ma oma jutuga jõuda tahtsin oli see, et on täitsa võimalik, et hommikul kooli kõndides hakkab sind keegi jälitama ja mingi hetk katsub tagumikust. Hea kui asi ainult katsuisega piirdub. Mul oli seda näiteks Kerstini peal väga põnev jälgida. Jah, väga väga raske on kui koguaeg on nii lõbus.

Kohalikud on iseenesest väga sõbralikud. Kui ära harjuda sellega, et teatud isendid on ülisõbralikud ja tänaval on targem kõrvaklappidega käia. Peale mõnusa mańana mentaliteedi viitsivad nad lihtsalt lambist korraldada u 20le inimesele õhtusöögi. Lihtsalt niisama. Peale selle ei julge nad üksinda õudusfilme vaadata. Kohalikud chicad pidid olema muy complicadad. Raske. Pole sõnu. Lihtalt raske.

Kuna praktiliselt kohe kui me Barcasse jõudsime ja endale lõpuks kodu saime, tulid meile külalised, ei ole meil olnud mõningaid asju mainida. Mina tahaks omaltpoolt jagada ka õpetussõnu.

1. Esimese asjana tahaks tänada meie lennuki kaptenit härra Gagarinit, et ta meid turvaliselt Barcelonasse lennutas. Niisis, Juri, aitäh. (püüdke ette kujutada lennukis valitsenud emotsioone kui tuli välja et piloodi nimi reaalselt oligi Juri Gagarin. Ma võiks 2 liitri sangria peale kihla vedada et irvitamine oli igale poole kuulda). Väga raske on elada nii igava nimega nagu endal.
2. Teiseks on meil Kerstiniga kindel plaan anda välja paar käsiraamatut (teemadest on juttu hiljem allpool) uigi jah, kirjutamine on ikka väga raske.
3. Me elame gay districtis. See on väga raske:D
4. Poes on valida umbes 50 piima vahel. Täna leidsime selle mis lõhnab ja enamvähem maitseb nagu piim. 2.40 euri. Mine osta piima, tead kuhu raha läheb:)
5. Helen: (teed juhatades) "Ühele poole lähevad numbrid väiksemaks, teisele poole suuremaks. Mine sinnapoole kuhu numbrid väiksemaks lähvad" Kait: " Õu, kuule aga siin lähevad numbrid mõlemale poole suuremaks" Ma kontrollisin, majanumbrid ei lähe mõlemale poole suuremaks ka siis kui neid sundida:D

Õpetussõnad ja tõdemused:

1.
Everybody makes mistakes. The trick is to make mistakes when nobody is watching. Sulatõsi. Esimesel õhtul kui me oma uude kodusse sisse kolisime suutsime me pliidi klaasist kaase miljoniks tükiks õhku lasta. Kedagi polnud peale meie kodus. Seega, me suudame perfektselt järgida esimest õpetussõna meie järjest kasvavas listis. Kasvab aga raskustega.


2. Inimesed ei saa midagi omada, kui nad ei too selle jaoks ohvrit. Vastu peab andma midagi, millel oleks sama väärtus. See on võrdse vahetuse põhimõte alkeemias. Tõdemus millele vastuvaielda ei ole mõtet. Me teame sellest liiga palju. Ühesõnaga, vaata mispidi tahad. Ideaalse õhtu jaoks hea toidu ja klaasi veiniga (kanarisotto tomati-fetasalatiga) pead sa ohverdama midagi võrdväärset. Käesoleval juhul siis…pliidi kaase. Või kui teistpidi asjale läheneda siis…tahad pliidi õhku lasta, siis ole valmis ohverdama paras ports närvirakke, tervet mõistust ja südamerahu seniajani kui landlady mini päev läbi hüppab. Ja peale selle ole veel valmis ka selgitama kuidas see õnnestus. Väga raske oli tõsise näoga selgitada samal ajal kui ise irvitad.

3. Me olemegi kohal. Alati ja igal pool ollakse kohal. Aeg on eelarvamus. See ongi elu saladus. Ainult et seda ei teata. Alati püütakse kuhugi jõuda. Selle põhitõe esimese poole on hispaanlased perfektselt omandanud. Alati on mańana (homme). Meie eestlastena püüdsime alati kuhugi jõuda, kooli ja stuff u know. Kooli mõnipäev ei ole sest on fiesta, kool on mańana. Töömees tuleb pliiti parandama mańana. Panka saad minna mańana. Tööloa saad kätte mańana. Aga pole hullu, mańanat oodates võib ju aja sisustada fiestaga. Kui enam ei viitsi on alati võimalik sisustada vaba aeg bürokraatiaga. Bürokraatiaga siin hakkama saada on kuuldu järgi väga raske.

Viimased 20 ööpäeva on olnud (väga rasked) enamvähem hullumeelsed.
*Need sisaldavad:
*Meeletut rahakulu.
*Meeletut ringijooksmist.
*Üks õhkulastud pliidikaas. (muy bien hecho!)
*Mitmeid mitmeid külalisi.
*Palju veini (et kohalikku elusse sisse sulanduda).
*Ääretult palju perverte.
*Ääretult palju soovimist et ma oleksin kusagil mujal mitte loengus ( tundub et kui loengud reaalselt toimuvad siis on asi kohati päris karm)
*Palju väikeseid kohvijoomisi mõnusates kohalikes kohvikutes.
*Hetkel ka kooli jaoks väikeses koguses hardcore tõlkepornot.
*Palju palju palju homemade pannkooke!
Varsti varsti jälle.
Ma soovitaks teil lugemisest puhata ja mitte kodus passida vaid välja sooja päikese kätte minna;)
Ah õige, teil ei ole ju seal päikest:D
Siiralt teie,
H.

2 comments:

Liisu said...

heihei. tore on lugeda teie seiklustest. kuigi mul polnd santiagos la ramblat ega perverte on siiski hispaania hispaania ja äratundmis"rõõm" teie jutus suur.
normaalne piima leidsin ma dia'st. teil peaks ka see seal olema. roheline pakk ja desnatada. ehk kõlbab muu poe samasugunegi. a pannkookide jaoks peaks ikka semidesnatada olema, a seda te teate ilmselt isegi:)
edu teile!!!

allan said...

kirjutage ikka rohkem :]