Ma avastasin, et Barcelona põhipreilidel on olnud kõike muud teha kui blogi kirjutada. Andestamatu. Ausalt me toome teile ühe meerummi kogu selle hingepiina valmistamise eest. Kuna viimasest sissekandest on liiga palju aega möödas, siis ma räägin lühidalt mis vahepeal toimps. Jaja, raske, ma tean.

’ Kerstin käis Zaragozas. Ta veel kirjutab sellest. Me teame et see on raske, aga ta püüab.
‘ Mina käisin samal ajal Kristiina ja Hectoriga väljas, lühendasin oma uneaja 4le tunnile, nägin seda päris õiget Hispaania pidu ja omadasin suuremal hulgal sõnavara. Mitte just seda kõige viisakamat. Nüüd on vahepeal väga raske ennast tagasi hoida, aga ma püüan.
‘ Ma avastasin enda jaoks beach-partyd. Ehk siis, vahepeal ei tundu elu nii raske, kui oktoobri lõpus on rannas live DJ ja ööläbi saab tantsida, mohiitosid ja kõike mis veel pähe tuleb. Aga pärast koju minna on raske. Väga raske.
‘ Badalona on lähemal kui arvata oskasime. Kristiinaga käisime üks õhtu jalutamas. Tagasi jõudsime kell 3 öösel. Vahepeal näitas mingi suur silt “centre ciutati”. Just sinnapoole kuhu ta poleks pidanud näitama. Irvitasime omavahel, et jaja, kõndisime raudselt Badalonasse välja. Koju jõudes olid jalad propellerid ja kaarti vaadates sai selgeks, et oli jah raisk Badalona. Lõpus oli ikka täitsa raske kõndida.
‘ Järgmine hommik kell 10.30 läksime roniga Gironasse. Väga raske oli tõusta:D
‘ Eile oli rannapäev, täna jäi kool ära aga randa ei viicinud minna. Raske on targaks saada kui loeng ära jääb ju.
‘ Kui istuda Placa Catalunyal, ehk siis Barca kesklinnas pargis, siis õhtul või juhtuda ( 101% kindel et juhtub ka, meie kogemuste põhjal) et tšurkad tulevad sulle igasugust nänni pakkuma. “Cervesa! Samosas? Cervesa? Beer?” ja kui sa sellele ei reaeeri, siis vaadatakse sulle mureliku näoga otsa ja küsitakse “ hashish, cocain??”. Kõige lihtsam on vastata “ No no, gracias, solo GHB” Seda neil ei ole. Narkaritel ikka väga raske elu.
‘ Kerstinil käisid mõned sõpsud Barcas. Ta kirjutab sellest. Vist.
‘ Üleeile läksime Kerstiniga kooli. Õppejõud olid otsustanud, et kool jääb ära. Mańana ehk.

Mõnõush:

‘ Latte taga flamencot vaadata
‘ Õhtused mohiitod rannas
‘ Hommikune kohvi ja valge šokolaad
‘ Need kesköised veinitiirud

Mida teha kui päev otsa sajab:

‘ Kill the rain with morning coffee!
‘ Vaata terve hommik multikaid ja söö kohvi kõrvale vahvleid. Lihtsalt raske.
’ Skip school. No väga raske on tund aega läbimärjana koolis istuda.
‘ Mossita natuke.
‘ Mossita natuke veel.
‘ Avasta et kohvi on otsas ja lippa läbi paduka uue kohvi järgi.
‘ Kirjuta sõbrannadele, vahelduse mõttes nii 2lk hispaania keeles.
‘ Omanda mõned uued neuroosid.
‘ Õpi natuke
‘ Tee veel kohvi
‘ Kiusa toanaabreid lollakate MSNi tekstidega

' Söö šokolaadi

' Lõpetuseks mõtle, et tegelikult on mujal hullem.

H.

Meie raskest elust

Täna on siis see päev kui Barcelona põhipreilid istuvad vaikselt kodus ja kõigutavad kohvikruusi taga jalga. Samas on esimest korda ka päev kus ei ole võimalustki mööda vaadata faktist, et me oleme Hispaanias. Kuna külalised on nüüdseks koju tagasi läinud, tuleb tunnistada, et pühapäevad ristitakse jalakõigutamispäevadeks. Lühidalt siis … kõik on kinni. Nii Barcelona suurimad kaubanduskeskused kui ka farmaciad. Kõik. Ühesõnaga, no shopping today. kui unustasid eile poest süüa osta siis...ise oled loll:) On pühapäev. Mitte et mul selle vastu oleks midagi. Hommikul kell 11 tõusta ja rõdu peal päikese käes kohvi juua ei käi just maailama ebameeldivamate asjade hulka. Aga jah, raske on, väga raske on kui nii mõnus on. Päike ja meri ja soe ilm on saatanast.

Kas nüüd tekkis küsimus, et kuidas kõikvõimsad preilid end uues kodus tunnevad? Välja hakkavad lööma enesehävituslikud kalduvused. Mõlemal on köha ja nohu sest me saime üks õhtu vihma. Homseks leppisime siiski kokku, et teeme enne kooli rannahommiku. Ma usun ka et meretuul teeb tervisele head. Me oleme kohaliku mentaliteedi juba päris korralikult üle võtnud. Kaardid on kuskile kapipõhja peidetud. Lämmatava rannailmaga on meil soe. Tavalise sooja olmaga viriseme me et on kole jube ja külm. Las Ramblasel mõnitame kõva häälega turiste ja muid töllerdisi (esimesed on äratuntavad sellega et kannavad nii külma ilmaga (koguni 24 kraadi, irw) lühikesi pükse ja lühikeste käistea pluusi) teised on äratuntavad sellega, et sa oled sunnitud neile alatasa otsa koperdama. Jumalik. Kuigi jah, keset turiste ja töllerdisi on ikka kohutavalt raske olla. Kohutavalt raske!

Lisainfoks veel niipalju, et kui sa kõnnid ühel ilusal hommikul ( barcelona kohta on kell 8.30 obviously liiiiiga vara) mööda Las Ramblast kooli poole oma kõige nunnuma välimuse (mis nii vara hommikul võimalik on) ja kõige siirama ilmega üldse (don’t touch me i’ll bite) siis on täitsa võimalik (päris kindel kohe) et sa saad heita pilgu Barcelona ühele subkultuurile (hommikused töllerdised ja perverdid). Ühesõnaga, see kuhu ma oma jutuga jõuda tahtsin oli see, et on täitsa võimalik, et hommikul kooli kõndides hakkab sind keegi jälitama ja mingi hetk katsub tagumikust. Hea kui asi ainult katsuisega piirdub. Mul oli seda näiteks Kerstini peal väga põnev jälgida. Jah, väga väga raske on kui koguaeg on nii lõbus.

Kohalikud on iseenesest väga sõbralikud. Kui ära harjuda sellega, et teatud isendid on ülisõbralikud ja tänaval on targem kõrvaklappidega käia. Peale mõnusa mańana mentaliteedi viitsivad nad lihtsalt lambist korraldada u 20le inimesele õhtusöögi. Lihtsalt niisama. Peale selle ei julge nad üksinda õudusfilme vaadata. Kohalikud chicad pidid olema muy complicadad. Raske. Pole sõnu. Lihtalt raske.

Kuna praktiliselt kohe kui me Barcasse jõudsime ja endale lõpuks kodu saime, tulid meile külalised, ei ole meil olnud mõningaid asju mainida. Mina tahaks omaltpoolt jagada ka õpetussõnu.

1. Esimese asjana tahaks tänada meie lennuki kaptenit härra Gagarinit, et ta meid turvaliselt Barcelonasse lennutas. Niisis, Juri, aitäh. (püüdke ette kujutada lennukis valitsenud emotsioone kui tuli välja et piloodi nimi reaalselt oligi Juri Gagarin. Ma võiks 2 liitri sangria peale kihla vedada et irvitamine oli igale poole kuulda). Väga raske on elada nii igava nimega nagu endal.
2. Teiseks on meil Kerstiniga kindel plaan anda välja paar käsiraamatut (teemadest on juttu hiljem allpool) uigi jah, kirjutamine on ikka väga raske.
3. Me elame gay districtis. See on väga raske:D
4. Poes on valida umbes 50 piima vahel. Täna leidsime selle mis lõhnab ja enamvähem maitseb nagu piim. 2.40 euri. Mine osta piima, tead kuhu raha läheb:)
5. Helen: (teed juhatades) "Ühele poole lähevad numbrid väiksemaks, teisele poole suuremaks. Mine sinnapoole kuhu numbrid väiksemaks lähvad" Kait: " Õu, kuule aga siin lähevad numbrid mõlemale poole suuremaks" Ma kontrollisin, majanumbrid ei lähe mõlemale poole suuremaks ka siis kui neid sundida:D

Õpetussõnad ja tõdemused:

1. Everybody makes mistakes. The trick is to make mistakes when nobody is watching. Sulatõsi. Esimesel õhtul kui me oma uude kodusse sisse kolisime suutsime me pliidi klaasist kaase miljoniks tükiks õhku lasta. Kedagi polnud peale meie kodus. Seega, me suudame perfektselt järgida esimest õpetussõna meie järjest kasvavas listis. Kasvab aga raskustega.


2. Inimesed ei saa midagi omada, kui nad ei too selle jaoks ohvrit. Vastu peab andma midagi, millel oleks sama väärtus. See on võrdse vahetuse põhimõte alkeemias. Tõdemus millele vastuvaielda ei ole mõtet. Me teame sellest liiga palju. Ühesõnaga, vaata mispidi tahad. Ideaalse õhtu jaoks hea toidu ja klaasi veiniga (kanarisotto tomati-fetasalatiga) pead sa ohverdama midagi võrdväärset. Käesoleval juhul siis…pliidi kaase. Või kui teistpidi asjale läheneda siis…tahad pliidi õhku lasta, siis ole valmis ohverdama paras ports närvirakke, tervet mõistust ja südamerahu seniajani kui landlady mini päev läbi hüppab. Ja peale selle ole veel valmis ka selgitama kuidas see õnnestus. Väga raske oli tõsise näoga selgitada samal ajal kui ise irvitad.

3. Me olemegi kohal. Alati ja igal pool ollakse kohal. Aeg on eelarvamus. See ongi elu saladus. Ainult et seda ei teata. Alati püütakse kuhugi jõuda. Selle põhitõe esimese poole on hispaanlased perfektselt omandanud. Alati on mańana (homme). Meie eestlastena püüdsime alati kuhugi jõuda, kooli ja stuff u know. Kooli mõnipäev ei ole sest on fiesta, kool on mańana. Töömees tuleb pliiti parandama mańana. Panka saad minna mańana. Tööloa saad kätte mańana. Aga pole hullu, mańanat oodates võib ju aja sisustada fiestaga. Kui enam ei viitsi on alati võimalik sisustada vaba aeg bürokraatiaga. Bürokraatiaga siin hakkama saada on kuuldu järgi väga raske.

Viimased 20 ööpäeva on olnud (väga rasked) enamvähem hullumeelsed.
*Need sisaldavad:
*Meeletut rahakulu.
*Meeletut ringijooksmist.
*Üks õhkulastud pliidikaas. (muy bien hecho!)
*Mitmeid mitmeid külalisi.
*Palju veini (et kohalikku elusse sisse sulanduda).
*Ääretult palju perverte.
*Ääretult palju soovimist et ma oleksin kusagil mujal mitte loengus ( tundub et kui loengud reaalselt toimuvad siis on asi kohati päris karm)
*Palju väikeseid kohvijoomisi mõnusates kohalikes kohvikutes.
*Hetkel ka kooli jaoks väikeses koguses hardcore tõlkepornot.
*Palju palju palju homemade pannkooke!

Varsti varsti jälle.

Ma soovitaks teil lugemisest puhata ja mitte kodus passida vaid välja sooja päikese kätte minna;)

Ah õige, teil ei ole ju seal päikest:D

Siiralt teie,

H.