Esimesed päevad Barcelonas

Täna on neljapäev (18.09).
Oleme Barcelonas olnud nüüdseks neli päeva. Väljas on 26 kraadi sooja.
Barcelonasse tulime kolmekesi: Kerstin, Helen ja Helen Hanson, kes läheb edasi Zaragozasse.
Barcelonasse jõudes juba läks halvasti. Taksojuht viis meid valesse kohta, mingi tropp mees oli, kes ei saanud tänava nimedest mitte midagi aru. Unio tänava asemel viis meid Avino tänavale. Kordan veel, et eriline tropp oli. Lõpuks küsisime abi tänavalt ja leidsime oma hosteli üles. Meid paigutati apartmenti, mis oli suhteliselt kena. Maksame öö eest 21 eurot ja elame La Rambla tänaval ehk siis kesklinnas. Esimene õhtu tähistasime Helen H. sünnipäeva ühes restoranis. Tellisime Sangriat, nagu Hispaanias ikka. Jõime kõik ühe klaasi ja olime niidetud. Ei tea mis sinna sisse pandi, aga sellesse kohta enam ei lähe. Edasi jõime veini, mis on siinmail teatavasti väga odav ja hea.
Esimese päeva kohta veel üks märkus. Nimelt La Rambla tänaval on hästi palju neid maskeerunud inimesi, kes teenivad oma maskeeringutega raha. Ühesõnaga kõndisime tänaval ja järsku Kerstin pistis kisama täiest kõrist. Nii et inimesed ümber ehmatasid ka. Nimelt oli talle üks ahvi kostüümis mees ligi hiilinud ja sosistas kõrva BUUUU ja see on küll väga hirmus kui ei oska sellist asja oodata. Aga Kerstin ehmatas nii ära, et see oli lausa naljakas.
Esimene päev oli ühesõnaga nalja täis.
Teisel päeval hakkasime internetti otsima, kuna meil kõigil on läpakad ju kaasas. Otsisime siis wifit. Mõtleisme, et Starbucksis raudselt on. Ei olnud. Küsisime siis, et kus on tasuta wifi ja meile öeldi, et Mc Donaldsis on raudselt. Läksime sinna. Aga ikka nada. Otsisime veel ja ei leidnudki. Siis läskime oma hostelist küsima ja meile öeldi, et TERVELT kahes kohas on küll tasuta wifi olemas. Ja leidsimegi ühe kohviku, kus on tasuta nett ja kohv on ka supper I must say. Nii et kes otsib, see leiab.
Korteri otsimise seiklustest kirjutame hiljem, mis on veel omaette ooper.