Disko!

Selle nädala kolmapäeval läheme kolmandat korda Erasmuse peole, mida võib võrrelda Tartu kolmapäevaste retro groovidega. Ühesõnaga väga rahvusvaheline seltskond on ennast eriti laua alla joonud. Esimene erasmuse pidu toimus meil Fellinis, mis asub La Rambla tänaval. Sinna me läksime Heleniga kahekesi. Ja ütleme nii, et peale seda pidu me enam kaks päeva ei võtnud alkoholi suu sissegi. Need joogid, mis seal kokku keeratakse on ikka täiesti tase omaette. Lihtsast rummikoolast saab seal korraga klaasitäis rummi millele pannakse tilk koolat värvks peale. Ülejäänud koola antakse pudeliga kaasa. Joo peale kui tahad:)



Teisele peole tulid meie sõbrad Eestist ka: Anni, Maris, Kait, Märt ning landlady poeg Hector ka. Kuna sel nädalal oli Barcelonas pidustuste nädal, siis käisime õhtul katusel suurt ilutulestikku vaatamas, pealem ida startisimegi peole. Pidu toimus ühes Barcelona vanimas ööklubis Les Enfants, mis on tegelikult suht urgas koht, vaatamata oma päris fancyle nimele. Aga seekord oli meil Heleniga eesmärk, et peame saama mingite normaalsete hispaanlastega tuttavaks. Kõndisime siis rahva seas ja rääkisime üksteisega juttu ja järsku peatavad meid kaks kutti, kes küsivad puhtas eesti keeles: "oooo te olete ka Eestist". Tuli välja, et tüübid õpivad TTÜs ja tulid Erasmusega aastaks Barcelonasse elama. No nii palju siis meie plaanist, et saame hispaanlastega tuttavaks. Tegelikult tutvusime ikka veel mingite itaallastega ja jagasime päris palju oma telefoni numbreid. Järgneval päeval tuli ka sõnumeid, millele me ei viitsinud vastata.

Kommentaar piltide juurde ka: esimesel pildil on Helen, Kerstin ja Egon (kes on ka Erasmusega Barcelonas, eestlane)
Teiselpildil on Maris, Hector, Kait, Kerstin ja Anni (vaatasime katusel ilutulestikku)
Kolmandal pildil Maris, Kait, Helen, Kerstin ja Anni (vaatasime ilutulestikku)
Neljandal pildil on mingi italiano, Helen, Anni ja Kerstin peol.
Viiendal pildil on ilutulestik.


Kuid seekordseks erasmuse peoks me valmistume ikka rohkem ette. Õpime juba agaralt diskoks kohustuslikku tantsusammu, mida soovitame ka kõigil teistel õppida.

http://www.youtube.com/watch?v=wZSwVJ-0Iiw

Meie uus kodu!

Täna on nii sitt ilm, et pole suurt midagi teha. Vihma sajab ehk siis ilmateate järgi on praegu õues heavy rain, mis seekord tõesti on ka nii. Tulime just koolist keeletestilt ja igavleme! Ei kujuta väga ette küll, et kuidas saab Hispaanias igavleda aga vot saab.
Kirjutame natuke oma uuest kodust siis ka. Nüüd siis oleme siin uues kodus mõned päevad elanud ja mulje on täitsa hea. Välja arvatud meie accident pliidiga, mille klaasist pealse me suutsime teisel õhtul õhku lasta. Aga other than that on kõik bueno!
3 esimest pilti on Heleni toast, mis on rõduga ja vaatega sisehoovi, kus on tohutu autoparkla. Seal toas on meil nö baarikapp ka ofkoors.
2 viimast pilti on Kerstini toast, mis on väiksem aga jube nunnu. Mõlemas toas saab voodid alt veel ühe voodi välja tõmmata, kuhu saab amigosid magama panna.
Korteris on kokku 5 tuba, neist 4 on magamistoad. Siin korteris elab veel meie landlord koos oma pojaga. Meil on enda vannituba, mis on meil täitsa kahepeale. Kõõk on ka suur ja igati varustatud. Ehk siis veinid mahuvad külmkappi korralikult ära ja veiniklaase on ka palju. Seega jah, oleme rahul.

Musidmusid

Jep, ja tänane kujunes mõnusamaks!

Kuigi me saime süüa alles kell pool kümme õhtul, päev otsa oli (ilmateate järgi) jahe ja heavy rain(tegelikult oli liia palav ja kolm tilka vett kuskil vä. öine äike), tänava peal ahistas meid n astmes 5 perverti ja üks La Rambla kloun...kolisime me lõpuks oma uude koju sisse;)!

Me olime vahepeal juba päris kindlad et meist saavad agulipifid vs kapipifid. Õnneks ei läinud ikka nii hullusti. Elame pm 10 minuti kaugusel Barca põhitänavast La Ramblast ehk siis...täiesti kesklinn:) Peale meie elab siin veel üks hispaania chico ja jutu järgi peaks vist üks chica ka olema. Siiamaani poel kumbagi eriti näinud. See eet on meil siin kaks koera. Pisikesed-pisikesed koeranähvitsad:) Me jõudsime Kerstiniga koos kolme päeva jooksul käia nii paljusid kortereid vaatamas, et kolmanda päeva õhtuks oli ikka masendus ukse taga. Miks? Keskmine Barca korter näeb välja nagu mahajäetud kääbikuurg:D!! Ausalt...kui kellelgi on aimu kui suured on näiteks Annelinna köögid siis...tehke mõttes see köök pooleks...toppige sinna kaks voodit, kaks kirjutuslauda, kaks kappi ja...proovige mõttes ümber pöörata;) Sellise kapikorteri eest küsitakse umbes sama hinda mida meie maksame oma kesklinna koha eest kus meil mõlemal on oma tuba, telks, nett jne. Kus siin loogika on? Ei olegi, vedamise asi;) Linnaeal orienteerume juba päris hästi. Viimases hädas piisab kiirest pilgust kaardile ja asi on enamvähem selge...vä need teatud kõrvaltänavad. Aga me lubame pühalikult et tulevikus teeme fotoreportaaze ka sealt:D

Hetkeolukord on siis selline, et läksime kohalikule mentaliteedile üle. Päeva alustame lõuna aeg, tähtsad asjad lükkame homsesse ja täpsus on kurjast(üks korteriomanikest vaatas meid nagu kahte tulnukat kui me helistasime talle et jääme 10 minutit hiljaks...siin on tavaks kohtumine kokku leppida üldiselt nii et...manana...paar tundi siia sinna:D) Autojuhilube mul õnneks ei ole. ei tee ka. Siin. Ei ole aimu ka kuidas suurem osa kohalikest need saanud on. Rooli istudes ilmneb neil alatasa mingisugune supreme nahaalsus ja olematu ohutunne, paljudel kahtlustan ka ajukäärude silenemist sest...ausalt see on jube kui 10 korda päevas on tunne et keegi tahab sust üle sõita :D:D Lühidalt öeldes...ridadest on suva, rohelisest tulest on suva, liiklusreeglitest...ooda...misasjad neeeed veel on:D?

Kool pidi algama 25 september, aga kuna 24 algab siin fiesta ja pidustused siis...obviously...kooli meil ei ole! Täna öösel pakime veel veidike asju lahti. Homme on preilidel rannapäev.

Alates järgmisest nädalast uued neuroosid. Not.

H.

Hola

Ma avastasin, et põhi blogi-boss pole siia veel kirjutanudki:) üleeile öösel istusime oma Ramblase hostelis, kolmekesi kuue inimese toas. Teemaks transvestiitidest mehed kellest sai lesbipaar, need kes ei suuda ära otsustada kes nad siis on( täielik raiskamine kõigi arvates), transvestiit with benefits jne. Suhteliselt samal teemal mainiks veel et Barcas liigeldes soovitaks vähemalt La Rambla juures püsida rahvarohketel tänavatel. Vastasel juhul avastad sa korraga ennast vaikse tänava asemel hoopis teistsugusest atosfäärist:D Eile olime ikka täielikud venivillemid. Meie "lähme linnapeale kortereid välja helistama" tiir kestis nii 7 tundi ja põhilise aja sellest olime Starbucksi terrassil ja tegelesime passimisega:) Igaljuhul...vaatamata sellele et me olime eilsest Erasmuse peost ikka väga väsinud, üle 20 kilo kohvreid 5 korruselt alla tassinud jne...suutsime me oma kõned ja asjad ikka ära teha. tundub et homne kujuneb veel "mõnusamaks":) Hommikul kohe linnapeale viimaseid kortereid üle vaatama ja siis peame otsustama. Seniks teile Las Ramblase living arti vaatamiseks.

H.

Esimesed päevad Barcelonas

Täna on neljapäev (18.09).
Oleme Barcelonas olnud nüüdseks neli päeva. Väljas on 26 kraadi sooja.
Barcelonasse tulime kolmekesi: Kerstin, Helen ja Helen Hanson, kes läheb edasi Zaragozasse.
Barcelonasse jõudes juba läks halvasti. Taksojuht viis meid valesse kohta, mingi tropp mees oli, kes ei saanud tänava nimedest mitte midagi aru. Unio tänava asemel viis meid Avino tänavale. Kordan veel, et eriline tropp oli. Lõpuks küsisime abi tänavalt ja leidsime oma hosteli üles. Meid paigutati apartmenti, mis oli suhteliselt kena. Maksame öö eest 21 eurot ja elame La Rambla tänaval ehk siis kesklinnas. Esimene õhtu tähistasime Helen H. sünnipäeva ühes restoranis. Tellisime Sangriat, nagu Hispaanias ikka. Jõime kõik ühe klaasi ja olime niidetud. Ei tea mis sinna sisse pandi, aga sellesse kohta enam ei lähe. Edasi jõime veini, mis on siinmail teatavasti väga odav ja hea.
Esimese päeva kohta veel üks märkus. Nimelt La Rambla tänaval on hästi palju neid maskeerunud inimesi, kes teenivad oma maskeeringutega raha. Ühesõnaga kõndisime tänaval ja järsku Kerstin pistis kisama täiest kõrist. Nii et inimesed ümber ehmatasid ka. Nimelt oli talle üks ahvi kostüümis mees ligi hiilinud ja sosistas kõrva BUUUU ja see on küll väga hirmus kui ei oska sellist asja oodata. Aga Kerstin ehmatas nii ära, et see oli lausa naljakas.
Esimene päev oli ühesõnaga nalja täis.
Teisel päeval hakkasime internetti otsima, kuna meil kõigil on läpakad ju kaasas. Otsisime siis wifit. Mõtleisme, et Starbucksis raudselt on. Ei olnud. Küsisime siis, et kus on tasuta wifi ja meile öeldi, et Mc Donaldsis on raudselt. Läksime sinna. Aga ikka nada. Otsisime veel ja ei leidnudki. Siis läskime oma hostelist küsima ja meile öeldi, et TERVELT kahes kohas on küll tasuta wifi olemas. Ja leidsimegi ühe kohviku, kus on tasuta nett ja kohv on ka supper I must say. Nii et kes otsib, see leiab.
Korteri otsimise seiklustest kirjutame hiljem, mis on veel omaette ooper.